Päikese ja merega täidetud puhkus võib lisaks kaunile päevitusele jätta nahale ka ebameeldivaid jälgi: punetust, löövet, sügelust, ville või allergilise reaktsiooni. Enamasti on tegemist kergema nahamurega, mis möödub õige hoolduse ja päikesest hoidumisega, kuid alati ei tasu sümptomeid liiga kergekäeliselt võtta.
Eriti tähelepanelik tasub olla soojades ja eksootilisemates sihtkohtades, kus nahk puutub kokku intensiivse UV-kiirguse, kõrge õhuniiskuse, uute bakterite, putukate, taimede, merevee ja tavapärasest erinevate kosmeetika- või hügieenitoodetega. Kui nahk annab reisil endast märku, tasub jälgida, kas tegemist on mööduva ärritusega või olukorraga, mis vajab arsti hinnangut.
Paljud reisil tekkivad nahaprobleemid on seotud päikese, kuumuse, higistamise, putukahammustuste või allergilise reaktsiooniga. Levinumad mured on järgmised.
Päikesepõletus
Päikesepõletus tekib siis, kui nahk on saanud liiga palju UV-kiirgust. Nahk muutub punaseks, kuumaks ja valulikuks, raskemal juhul võivad tekkida villid, külmavärinad, peavalu või üldine halb enesetunne. Päikesepõletuse korral tuleb minna varju või siseruumi, jahutada nahka ja vältida uut päikese käes viibimist seni, kuni nahk on taastunud.
Soojuslööve ehk kuumalööve
Soojuslööve tekib sageli palavas ja niiskes kliimas, kui higi ei pääse nahalt piisavalt hästi aurustuma. See võib avalduda väikeste punaste täppide, kipituse, torkiva tunde või sügelusena. Kõige sagedamini tekib lööve kaelale, õlgadele, rinnale, seljale, nahavoltidesse või kohtadesse, kus riided hõõruvad vastu nahka.
Putukahammustused
Sääsed, kärbsed, kihulased ja teised putukad võivad tekitada sügelevaid kuplasid, punetust ja turset. Enamasti on reaktsioon lokaalne ja möödub mõne päevaga, kuid hammustuskohti ei tasu katki kratsida, sest nii võib tekkida põletik. Troopilistes piirkondades on putukahammustuste vältimine eriti oluline, sest mõned putukad võivad levitada ka nakkushaigusi.
Allergilised reaktsioonid
Reisil võib nahk reageerida uutele päikesekaitsekreemidele, lõhnastatud kehakreemidele, hotellipesu pesuvahendile, taimeõlidele, toidule, ravimitele või isegi päikese ja kosmeetika koosmõjule. Allergiline reaktsioon võib avalduda punetuse, sügeluse, nõgestõve, turse või laigulise lööbena.
Kui turse tekib näole, huultele, silmade ümbrusse või hingamine muutub raskeks, tuleb otsida kiiresti meditsiinilist abi.
Seennakkused ja nahaärritus niiskes kliimas
Soe ja niiske keskkond soodustab naha haudumist ning seeninfektsioonide teket. Sügelevad, ketendavad või punetavad laigud võivad tekkida näiteks jalataldadele, varvaste vahele, kubeme piirkonda või nahavoltidesse. Riski suurendavad märjad ujumisriided, umbne riietus ja vähene naha kuivatamine pärast ujumist või higistamist.
Mida teha, kui nahk hakkab reisil sügelema või punetama?
Kergema nahaärrituse korral aitab sageli lihtne esmaabi: mine päikese käest ära, jahuta nahka ja väldi kõike, mis võib ärritust süvendada. Ära määri tugevalt põlenud või villilisele nahale lõhnastatud kreeme, õlisid ega alkoholi sisaldavaid tooteid.
Päikesepõletuse korral jahuta nahka jaheda duši, märja rätiku või külma kompressiga. Joo rohkem vett, sest päikese ja kuumusega kaotab keha tavapärasest rohkem vedelikku. Nahka võib niisutada rahustava kreemi või aloe vera geeliga, kuid villide korral tasub olla ettevaatlik ja mitte neid katki teha.
Soojuslööbe puhul aitab jahedam keskkond, avaram ja hingavam riietus ning higistamise vähendamine. Putukahammustuste korral tasub hammustuskohti mitte kratsida, hoida nahk puhas ja vajadusel küsida apteegist sügelust leevendavat vahendit. Allergilise reaktsiooni kahtluse korral lõpeta uue kreemi, õli, parfüümi või muu võimaliku ärritaja kasutamine.
Kui sümptomid süvenevad, levivad kiiresti või tekib üldine halb enesetunne, ei tasu jääda ootama, et “äkki läheb üle”.
Millal tasub reisil arsti poole pöörduda?
Enamik kergemaid nahaprobleeme möödub koduste abivahendite ja apteegist saadavate toodetega, kuid mõnel juhul on oluline otsida meditsiinilist abi.
Arsti poole tasub pöörduda, kui:
- lööve, sügelus või punetus ei parane 3–5 päevaga
- nahale tekivad suured villid, valulikud haavandid või kiiresti leviv lööve
- lööbega kaasneb palavik, külmavärinad, peavalu või tugev väsimus
- nahk muutub väga valulikuks, kuumaks, tugevalt turses või sinna tekib mäda
- hammustuskoht või haav hakkab kiiresti suurenema või selle ümber tekib laienev punetus
- tekib näo, huulte, keele või silmade ümbruse turse
- hingamine muutub raskeks või tekib pearinglus
- päikesepõletus on ulatuslik, väga valulik või tekivad villid
- sümptomid ilmuvad pärast troopilises piirkonnas viibimist ja ei allu tavapärasele hooldusele
Kui mõni nendest sümptomitest ilmneb, tasub pöörduda kohalikku tervishoiuasutusse või võtta ühendust oma reisikindlustuse abinumbriga. Kiire abi võib ennetada seda, et väikesest nahaärritusest kujuneb tõsisem põletik või infektsioon.
Kuidas nahaprobleeme reisil ennetada?
Parim kaitse on ennetus. Sooja kliimasse reisides tasub nahka kaitsta juba esimesest päevast, isegi siis, kui taevas on pilvine või viibid suure osa ajast vees.
Kasuta laia spektriga päikesekaitsekreemi, mille SPF on vähemalt 30; tugeva päikese, laste, heleda naha või pikema rannapäeva puhul on hea valik SPF 50. Kanna kreemi piisavas koguses ja uuenda kaitset regulaarselt, eriti pärast ujumist, higistamist või rätikuga kuivatamist. Päikesekaitse ei tähenda siiski, et võiks piiramatult päikese käes olla – kõige tugevama päikese ajal tasub eelistada ka varju.
Kanna laia äärega mütsi, UV-kaitsega päikeseprille ja õhukesi, hingavaid riideid. Väldi keskpäevast otsest päikest, eriti vahemikus, mil päike on kõige tugevam. Joo tavapärasest rohkem vett ning hoia nahk puhas ja kuiv, eriti pärast ujumist või higistamist.
Putukahammustuste ennetamiseks kasuta sobivat putukatõrjevahendit, kata õhtuti käed ja jalad kergemate riietega ning väldi tugevalt lõhnastatud kehatooteid, mis võivad putukaid ligi meelitada. Niiskes kliimas vaheta märjad ujumisriided kuiva vastu ja eelista hingavaid materjale, mis ei jäta nahka pikalt hauduma.
Mida võiks reisile kaasa pakkida?
Enne reisi tasub üle vaadata ka oma reisiapteek.
Reisikohvrisse võiks olenevalt sihtkohast lisada päikesekaitsekreemi, rahustava niisutava kreemi või aloe vera geeli, putukatõrjevahendi ning mittealkohoolse antiseptilise vahendi väiksemate kriimustuste puhastamiseks. Kui sul on varem esinenud allergiaid või tugevamaid nahareaktsioone, tasub enne reisi pereõe või apteekriga nõu pidada, millised vahendid võiksid just sinu jaoks kaasas olla.
Samuti tasub enne reisi kontrollida, et reisikindlustus kataks ka meditsiiniabi sihtkohas. Nahaprobleem võib tunduda väike asi, kuid tugeva allergilise reaktsiooni, põletiku või ulatusliku päikesepõletuse korral võib arstiabi välismaal olla vajalik ja kulukas.
Puhkus on mõeldud nautimiseks – seega kaitse nahka, kuula keha märguandeid ja ära jäta murettekitavaid sümptomeid tähelepanuta.
Kommentaare ei ole. Sa void olla esimene.