American Airlines võib olla paari aastakümne järel esimene lennufirma, kes hakkab taas reisijaid lennutama ülehelikiirusel
USA lennureisijad, kes soovivad minna ärireisile või puhkusele ülehelikiirusel, ei pea võib-olla enam väga kaua ootama. Ligi 20 aastat ei ole ülehelikiirusel kommertslende toimunud, kuid see võib muutuda ühe lennufirma plaanide kohaselt juba 2029. aastal.
American Airlines teatas ostulepingust, millega soetatakse 20 ülehelikiirusega lennukit Overture ettevõttelt Boom Supersonic. Lisaks on lennuettevõttel eelbroneering veel 40 Overture lennuki ostuks. Üks selline lennuk maksab ca 200 miljonit dollarit, mis on umbes sama palju kui üks Boeing 787 pärast tüüpilisi allahindlusi. See kõnekas fakt tekitab samas küsimusi projekti realistlikkuse kohta. Ülehelikiirusel lendavad lennukid peaksid maksma ju omaeti rohkem kui tavalised lennukid? Kui palju rohkem need maksma peaksid, ei saa ajalugu meile paraku öelda, sest näiteid on vähe.
American Airlines’i 20 lennuki eest tasutud ettemaks läheb Overture’i tehnoloogia arenduseks, mis on viimastest lihvidest veel aastate kaugusel.
Milliseid näiteid saame tuua ülelehelikiirusega lendudest enne Overture’i tulekut?
Concorde on siiani olnud ainuke arvestatav ülehelikiirusega reaktiivlennuk, mis on kommertslennuteenust osutanud. Concorde lendas taevas enam kui 30 aastat, viimane lend toimus 2003. aastal.
Concorde’i jaoks vajalikud uringud algasid juba 1954. aastal ning Prantsusmaa ja Ühendkuningriik allkirjastasid 29. novembril 1962 arendusprojektilepingu, programmi maksumuseks hinnati 70 miljonit naela (tänase kursiga 1,39 miljardit naela). Kuue prototüübi ehitamist alustati 1965. aasta veebruaris ja esimene lend tõusis Toulouse’ist õhku 2. märtsil 1969. Esimene liinilend toimus aga alles 1977. aastal.
Concorde’i ainus konkurent oli NSVL poolt ehitatud ja Concorde’iga väga sarnane Tupolev Tu-144, mis vedas küll reisijaid vaid 1977. aasta novembrist kuni 1978. aasta mais toimunud õnnetuseni (kokku 6 kuud). Tegemist oli samas esimese ühehelikiirusel lendava reisijaveoks mõeldud lennukiga, mis valmis vaid kaks kuud enne Concorde’i.
Probleemid usaldusväärsuse ja arenduse osas lisaks 5 aastat varem toimunud Pariisi lennunäitusel toimunud allakukkumisele, piirasid oluliselt Tu-144 laialdasemat kasutuselevõttu. Tu-144 sai vaid pool aastat Aerofloti lennufirma all Moskva – Alma-Ata liinil lennata kuni järjekorras teise Tu-144 allakukkumiseni 23. mail 1978. Sejärel jäi sovjettide lennuk teenistusse kaubalennukina kuni kogu programmi tühistamiseni 1983. aastal. Hiljem kasutati sama mudelit NSVL kosmoseprogrammis kosmonautide koolitamiseks ja ka NASA ülehelikiiruse uuringutel kuni 1999. aastani. Tu-144 tegi oma viimase lennu 26. juunil 1999.
Kui palju hakkavad lennupiletid maksma ja kui kiiresti Overture lendab?
Blake Scholl, kes on Boom Supersonic asutaja ja tegevjuht, räägib ülehelikiirusega lendude taskukohaseks muutmisest ja ütleb, et esialgsed piletihinnad võib olla veerand Concorde’i istmekoha maksumusest (muidugi oleneb lõplik hind sellest, kui palju lennundusettevõtted soovivad ühe koha pealt lennutulu teenida).
2000. aastal võisid Concorde’iga lendajad kulutada edasi-tagasi piletile 10 000 – 12 000 eurot. See oleks tänases vääringus 17 000–20 000 eurot. Veerand sellest summast on endiselt kallis, kuid kiire otsing American Airlnes’i veebilehel näitab, et äriklassi pilet New York JFK lennujaamast London Heathrow lennujaama maksab septembris umbes 10 000 eurot.
Taskukohane ülikiire reisimine oleks paljude ärireisijate jaoks oleks suurepärane kui mõelda, kui kiiresti on võimalik ülehelikiirusel lennates kohale jõuda. Overture on loodud lendama kiirusega 1,7 Machi. Üks Mach võrdub heli kiirusega ehk 1234,8 km/h. Overture’i lennukiirus on seega 1,7 korda suurem helikiirusest ehk umbes 2099 km/h. Kui arvestada lennuki õhkutõusu ja maandumist, võib see tähendada New Yorgist Londonisse lendamist umbes kolme tunniga.
Keskmised istmed on ka tõenäoliselt minevik, lennuk on mõeldud umbes 80 reisija vedamiseks.
Kuigi igaüks ei saa endale esialgu ülehelikiirusel lendamist lubada, siis on olemasoleva tehnoloogia täiustamine ja kasutuselevõtt kindlasti kiiduväärt ettevõtmine. Loodame juba varsti kuulda esimestest testlendudest, mis peaksid aset leidma 2026. aastal.
Kommentaare ei ole. Sa void olla esimene.