… Ja seda kõike juba 2023. aasta 1. jaanuarist. Tõsi – lennureisijad saavad Schengeni ala rõõme nautida alates 26. märtsist 2023, kuna just siis kaotatakse kontroll ka Schengeni ala sisestel õhupiiridel.
Horvaatia liitumine Schengeni viisaruumiga on esimene selline laienemine 10-aastase pausi järel.
Schengeni alaga tahtsid liituda ka Rumeenia ja Bulgaaria, kuid Austria oli selle vastu. Alaga liitumiseks peavad kõik liikmesriigid oma nõusoleku andma. Bulgaaria liitumist ei toetanud ka Holland. Samas on Rumeenia ja Bulgaaria olnud Euroopa Liidu liikmed juba 2007. aastast ehk kolm aastat vähem kui Eesti.
Schengeniga liitumise eel avas Horvaatia 2022. aasta suvel 2,4 km pikkuse Pelješaci silla (pildil), mis võimaldab Lõuna-Horvaatia rannikul liikuda auto või bussiga palju kiiremini kui varem.
Teisisõnu kaob tänu uuele sillale vajadus reisijaid ja nende sõidukeid kontrollida (mida tehakse nii Schengeni territooriumile sisenemisel kui ka sealt lahkumisel), kuna pole vajadust ELi mittekuuluvat Bosnia ja Hertsegoviinat läbida.
Schengeni ala on üks EL-i alustalasid. See tähendab, et Euroopa Liidu kodanikud võivad elada, õppida, töötada ja pensionipõlve veeta kõikjal ELis. Schengeni ala katab 26 riiki, millest 22 on EL-i liikmesriigid ja neli asuvad väljaspool liitu (Island, Šveits, Norra, ja Liechtenstein).
Horvaatiasse reisimine ja Aadria mere ranniku avastamine muutub 1. jaanuarist 2023 Euroopa Liidu elanike jaoks palju lihtsamaks.
Kommentaare ei ole. Sa void olla esimene.