Kuidas hoida reisimisel oma süsiniku jalajälg minimaalsena? Millist reisimisviisi eelistada? Milliseid reisipartnereid eelistada? See kõik on äärmiselt oluline, kui tahame, et ka meie laste ja lastelaste jaoks oleksid alles need ilusad kohad, kuhu täna reisida armastame.
Jätkusuutlikkuse mõistet kasutatakse sageli, kuid mida see tähendab?
Jätkusuutlikkus reisimise kontekstis tähendab looduse ja loodusvarade säilitamist tulevaste põlvkondade jaoks oma tavapäraseks muutunud harjumuste muutmise või ümbersuunamise teel. See, mida tegelikult tähendab olla jätkusuutlik, võib olla erinev olenevalt asjaoludest.
Kestlik reisimine hõlmab ökoturismi, eetilist turismi, geoturism, säästvat turismi ja teisi valdkondi.
- Ökoturism on vastutustundlik suhtumine looduskeskkonda ja kohalike inimeste heaolu parandav turismiliik.
- Eetiline turism on sihtkohapõhine, mille peamiseks mõõdikuks on eetilised küsimused nagu sotsiaalne ebaõiglus, inimõigused, loomade heaolu või keskkonnatervis.
- Geoturism säilitab või täiustab selle geograafilise paiga omapära – selle looduskeskkonda, pärandit, esteetikat, kultuuri ja elanike heaolu.
- Vastutav turism loob kasu kohalikele kogukondadele, minimeerib negatiivseid sotsiaalseid- ja keskkonnamõjusid ning aitab kohalikel inimestel kaitsta haavatavaid kultuure ja elupaiku või liike.
- Säästev turism hõlmab paljusid neidsamu eesmärke keskendudes ressursside hoolikale ja säästvale majandamisele, et vähendada selle kaudu ökoloogilist jalajälge ja suurendada bioloogilist mitmekesisust.
Reisijana selle info teadvustamine ja praktikas kasutamine aitab täita kõiki ülaltoodud jätkusuutliku turismi eesmärke. Sinu ees on põhjalik juhend, kuidas reisides õigeid valikuid teha ja vähendada reisides oma CO2 jalajälge, mille kaudu aitad säilitada ökosüsteeme ja toetada kohalikke kogukondi.
1. Vastutustundlik reisimine ja 7 ohumärki rohepesust
“Rohepesu” on probleem, mis kerkib esile säästvat reisimist planeerides. Rohepesu ohvriks võid sattuda siis kui ettevõte või teenus väidab end olevat jätkusuutlik, esitades liialdatud väiteid positiivse keskkonnamõju kohta. Tavaliselt puuduvad sellistel ettevõtetel kas piisavad uuringud või statistika nende tegevuse tõhuse kohta või ei ole tegemist rahvusvaheliselt sertifitseeritud organisatsioonidega.
Kuidas turismiettevõtete puhul rohepesu ära tunda? Siin on 7 näidet:
- Rahaliste ressursside ebaeetiline kasutamine. Seda iseloomustab olukord, kus ettevõte kulutab raha jätkusuutlike kaupade või teenuste reklaamimiseks (ja omaenda brändinguks), kuid mitte selleks, et vastata küsimustele “miks” ja “kuidas” ning suunavad seejuures oma eelarvest vaid väga väikese osa jätkusuutlike põhimõtete järgimiseks. Sellised ettevõtted kasutavad seda taktikat, et panna tarbijad oma teenuste osas hästi tundma, kuid üksikasju oma tegevuste kohta ei esita.Näiteks on tegemist rohepesuga kui mõni hotellikett mainib enda tutvustuses ja vannitubade seintel ringlussevõetud seebitükkide kasutamist, kuid ei anna mingit ülevaadet, kust need pärinevad, millised on selle protsessi taga olevad üksikasjad ning miks see on keskkonnale kasulik.
- Olen roheline, kuid ei tõesta seda. Üks levinumaid rohepesu tunnuseid on see, kui ettevõte väidab, et ta on jätkusuutlik ja keskkonnateadlik, kuid ei oma selle kohta mingisugust rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaati või akrediteeringut. Ettevõtte peakontoris vähem paberi printimine ei ole jätkusuutlikkuse tunnus, vaid lihtsalt asjaolu, et paberdokumente ei lähe tänapäeval enam peaaegu üldse vaja.
- Ebamäärasus terminite või väidete kasutamisel. Toode või teenus on sihilikult ebaselge, kuid samas vihjatakse sellele, et see on jätkusuutlik. Näiteks võib tootel olla märgistus “100% looduslik”, ilma et oleks märgitud, mida see sisuliselt tähendab.
- Ebaolulisuse rõhutamine. Seda kasutatakse selleks, et panna tarbijat mõtlema, et ettevõtte toode või teenus on roheline, öeldes midagi ilmselget – näiteks valitsuse kehtestatud seadust, mis on kõigile kohustuslik. Selliselt üritab ettevõte näidata end konkurentidest erilisemana kui see tegelikult on.
- Valetamine. Tegemist on rohepesu meetodiga, kus ettevõte märgib toote või teenuse roheliseks või looduslikuks, kuid selle kasutamine põhjustab kahju keskkonnale.
Reisimisega seotud toodetest võib tuua näite, kus päikesekaitsekreem märgitakse end kui “mereelustikule ohutu”, kuid vette sattudes vabaneb siiski ookeani erinevaid keemilisi ühendeid (mis võivad ka koostisosadena kirjas olla), mis on korallidele kahjulikud. - Varjamine. Sel puhul väidab ettevõte, et teenus või toode on keskkonnasõbralik, kui see pole nii. Näiteks kui tootel on kirjas, et nad kasutavad vaid keskkonnasõbralikke pakendeid, kuid hulgiladudest saadetakse need samad tooted vahtplastist helmede sees.
- Valesiltide ja -logode kasutamine. Rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnasõbralike logode ja siltide kasutamine oma toodetel kui neil ei ole selleks mingit õigust.
2. Olulised küsimused, mida küsida reisisihtkoha valikul
- Millised on kohalikud jäätmekäitluse ja taaskasutamise võimalused?
- Kas kohalikku elusloodust ja nende elupaiku austatakse ja kaitstakse?
- Kas selle piirkonna külastamisega saan pakkuda kohalikule kogukonnale ja kultuurile üldist kasu?
- Millised on kohalikud transpordivõimalused ja millised neist on energiasäästlikumad (bussid, jalgrattad ja
rongid). - Kus asuvad vastutustundlikud kohalikud ostu-, söögi- ja ekskursioonide broneerimiskohad?
- Kas meelelahutuseks pakutakse vangistuses peetavaid loomi ja kui jah, siis kas see on julmusevaba ja jätkusuutlik? Kui see on loomade varjupaik, siis kust loomad tulevad ja millal/kuidas nad loodusesse tagasi lastakse?
- Millised on kohalikud looduskaitseseadused?
3. Transpordi valik ehk kuidas sihtkohta kohale jõuda?
Transport on säästva reisimise üks võtmeküsimus, mille peamine probleem on meie süsiniku jalajälg. Sinu süsiniku jalajälje suurus sõltub mitmest tegurist.
- Esmane neist on teatud kasvuhoonegaaside hulk, mis atmosfääri paisatakse, et sihtkohta jõuda.
- Teiseks igapäevane pendelränne ehk transport kohapeal (ekskursioonid, taksosõidud jm)
- Kolmandaks toit, mida sööd, mida ostad, kõik, mille ära viskad… Mida rohkem kohapeal tarbid, seda suurem on su jalajälg.
Seetõttu peaksid maismaatranspordi valikul võimaluse korral eelistama massitransporti ja grupitransfeere nagu näiteks bussid ja rongid. Kui tegemist on lennureisidega, tuleb meeles pidada mõnda süsiniku heidet mõjutavat tegurit:
- Heitkogused lennu kohta sõltuvad lennuki mudelist ja konfiguratsioonist, õhusõiduki kiirusest ja kõrgusest ning lennudistantsist. Google Flights pakub sellest aru saamiseks süsinikuheite kalkulaatorit.
- Lennukis kasutatava ruumi hulk mõjutab sinu süsiniku jalajälge. Äriklassi kohad on keskmiselt kaks korda ruumikamad kui turistiklassi istmed, mis tähendab, et neil on ka suurem mõju keskkonnale. Ainult ühe istmesuurusega lennuk mahutab lennukisse rohkem inimesi ja selliste lennukite heitkogused ühe inimese kohta on seetõttu väiksemad.
- Huvitaval kombel võib suureneda ka öine lendamine süsinikuheitmed. Lennukitest taevasse jäävad “sabad” suurendavad kasvuhooneefekti, kuna need hoiavad soojust kinni samamoodi nagu pilved, kuid päevasel ajal ei ole nende soojendav toime nii arusaadav, sest need peegeldavad samal ajal päikesevalgust tagasi kosmosesse, mis aitab planeeti jahedana hoida, selgub The Guardianile kirjutatud artiklist.
4. Ühekordsed plastiktooted ja mida nende asemel kasutada?
Taaskasutamine on üks plastiktoodete probleemiga tegelemise võimalus, kuid vaid sellega ei ole võimalik parandada ökoprobleemi. Enamikel plastpakenditel on kasutatud sümboleid/numbreid, mis näitavad, kas see materjal on taaskasutatav või mitte ja kui lihtne seda teha on.
Kui hotell, kus kavatseb puhata, kasutab rannabaaris ja basseinialal ühekordseid plastiktopse, siis valib keskkonnast hooliv reisija mõne teise hotelli. Eriti halb on seis mõne Egiptuse või Türgi hotelliga, kus plastiktopsid on vaid 100 ml suured ja kergesti katki minevad mistõttu toimub neis kohtades tuhandetes ühikutes plastikjäätmete tekitamine päevas.
Kõige kergemini ümbertöödeldavad plastikud on PET-1 ja HDPE-2, mille tunneb ära vastavate tähistega:
Kuigi enamik plastikpudeleid on PET-1 tähisega, tähendab see siiski vaid seda, et seda plastikut on kerge taaskasutusse võtta ümbertöötlemise kaudu, kuid pudel ise ei ole sobilik mitmekordseks kasutamiseks. See tuleneb sellest, et plastiku poorne struktuur on soodsaks pinnaseks erinevate bakterite paljunemiseks ning mitmekordne pikaajaline kasutamine võib soodustada terviseriskide teket.
Teised plastikutüübid (mida me siin ei puuduta) pole kas taaskasutatavad, nende taaskasutamine pole jätkusuutlik või need on tervisele ohtlikud.
Plastikoodete asemel tuleks reisides kasutada järgmisi alternatiive:
- Plastikust veepudel -> korduvkasutatav metallist veepudel
- Kilekotid -> korduvkasutatavad riidest kotid
- Plastmassist käepidemega või ühekordsed raseerimisvahendid -> metallist ja vahetatavate teradega raseerimisvahendid
- Tavaline päikesekaitsekreem -> tsinki sisaldav ja Reef-Safe märgisega päikesekaitsekreem mis ei sisalda oksübensoon/oktinoksaat või nende variatsioone ning on pakendatud taaskasutatud plastikusse või paberkartongi
- Meigisalvrätikud -> puuvillasest materjalist lapp
- Plastikust hambahari -> bambusest hambahari
- Plastkõrred -> korduvkasutatavad või bambusest kõrred
Bambus, 100% orgaaniline puuvill, mesilasvahast toidukile ja looduslikud käsnad on kõik suurepärased alternatiivid plastile, kuna need on biolagunevamad. Näiteks bambuse on oma tugevuse ja jäikuse poolest võrreldav klaasiga, kuid on kergem ning seda on soodsam toota.
5. Milliseid suveniire ja mida üldse reisil osta? Mida kindlasti mitte osta?
Jätkusuutlikult reisides võib olla raske otsustada, kas suveniiride ja kingituste ostmine lähedastele on kõige õigem valik. Troopilistes sihtkohtades reisides võid müügil näha puidust esemeid, merekarpe ja muid tooteid, mis võivad olla kütkestavad ja olla näiliselt kahjutud, kuid lugu sellest, kuidas need müügile tulid, ei pruugi olla jätkusuutlik.
Loomadest või taimedest valmistatud toodetel võib sageli olla ebaeetiline või jätkusuutmatu allikas, sh illegaalsed praktikad toorme hankimiseks ja töötajate ohtu seadmine.
Mida reisilt koju kaasa MITTE osta:
- korallid ja merekarbid
- karusnahast ja teised nahast tooted
- loomade hambad
- kilpkonnakarbid ja sellest valmistatud tooted
- elevandiluust või teistest loomade luust valmistatud tooted
- hiina meditsiini jm ravimid, mis on valmistatud ohustatud loomsetest või taimsetest saadustest
- elustaimed või loomad
- masstoodanguna toodetud suveniirid (kui need on igas suveniiripoes ja tõenäoliselt mitte kohalik – kui kahtled, siis küsi)
- ajaloolised esemed
- ohustatud puuliikide puit
- iga ese, mis tekitab ebakindlust või kahtlust küsimusega “kas see on eetiline?”
Mida reisil olles SELLE ASEMEL suveniiriks või kingituseks osta?
- kohalike käsitööliste kunst ja käsitöö
- kohalikud puu- ja köögiviljad otse turult
- kohalikus farmis või talus toodetud mesi ja kastmed
- kootud või punutud esemed, näiteks korvid
- käsitsi valmistatud ehted, mis on valmistatud savist või kivist
- kookosest käsitööna valminud nõud
- eetiliselt hangitud kohalik kohv
- kohapeal toodetud maalid
Asjade ostmise asemel võiksid keskenduda sellele, et saaksid kohalikke elamusi (näiteks kokanduse töötoad, snorgeldamine, matkamine). Siiski tasub ka siis keskenduda eetiliste ja vastutustundlike teenuste tarbimisse. Näiteks vangistuses elavate loomade kinnihoidmine selfie’de tegemiseks või elevandi seljas lõbusõidu tegemine seda kindlasti ei ole.
6. Milliste reisikorraldajate ja turismiettevõtete jätkusuutlikkus on läbipaistev?
Eestis ei ole vastavaid uuringuid tehtud ega pingerida loodud, kuid rahvusvahelisel turul on siiski mõned meile tuntud reisiettevõtted, kelle vahendatavaid teenused eelistada, kui soovid panustada kestlikku reisimisse.
Rohelisel skaalal olevad reisiettevõtted soodustavad jätkusuutlikku reisimist. Näiteks Booking.com näitab, millised majutusasutused võtavad osa kestliku reisimise programmist jm. Loe lähemalt sustainability.booking.com lehelt.
Kas kestlik reisimine on Sinu jaoks oluline?
Kommentaare ei ole. Sa void olla esimene.