Venemaa plaanib ise reisilennukeid tootma hakata

Pärast seda kui Venemaa ründas 24. veebruaril Ukrainat ja viis seejärel 2022. aasta kevadel läbi suurima varguse kogu lennunduse ajaloos, rakendati Venemaale ja selle riigi lennuettevõtjatele mitmesuguseid sanktsioone, mis räsivad Venemaa lennundust.

Kuigi välismaistel liisingufirmadel õnnestus kiiresti tegutsedes saada tagasi 78 vene lennufirmadele mittekuuluvat lennukit, siis üle 400 välismaistele liisingufirmadele kuuluva Boeingu, Airbusi ja teise lennuki on endiselt erinevate Vene lennufirmade, sh riikliku lennufirma Aerofloti kasutuses. Olgugi, et aeg-ajalt on ka hiljem mõned riigid (nt Sri Lanka) keelanud selliste omastatud lennukite lahkumise, on varastatud lennukite koguväärtus endiselt ligikaudu 10 miljardit eurot.

Olemasolevate lääne lennukite kannibaliseerimine

Kuivõrd erinevate sanktsioonidega on välistatud nii lennukite järjepidev hooldus välismaal, varuosade tarnimine kui ka lennukõlbulikuks kinnitamine rahvusvaheliselt tunnustatud normide järgi, ei jää Venemaa lennufirmadel ja hooldusfirmadel muud üle kui lammutada olemasolevaid A320, A350, Boeing 747 ja teisi lennukeid, et kasutada nende kasutamiseks kõlbulikke osi teiste lennukite remondiks. Lammutamisele määratud Airbus A350 on Reutersiga suhelnud allika sõnul peaaegu uhiuus. A350 hooldust aga oli võimalik seni teha ainult välismaal – Venemaal puuduvad selleks vajalikud spetsialistid ja vahendid.

Venemaa valitsus soovitas juunikuus samuti lennufirmadele, et nad kasutaks mõnd enda lennukit varuosadeks, et teisi lennukeid töös hoida. Sedasi loodetakse välispäritolu lennukid Venemaal töös hoida kuni 2025. aastani.

Ühe Aerofloti piloodi poolt ühismeediasse postitatud video näitab aga, et see meede lennukite töökorras hoidmiseks ei ole kaugeltki piisav. Videos väljendab üks pilootidest sügavat imestust, kuidas üldse sellise lennukiga võimalik lennata on.

Eeltoodud videost nähtub, et juba praegu hoitakse lennuliine töös reisijate turvalisuse arvelt. Varuosade taaskasutamine ei puuduta aga ainult välisfirmade ehitatud lennukeid, vaid ka näiteks venelaste enda Sukhoi Superjet 100, mida on Aerofloti lennupargis 80.

Lahendus? Venemaa hakkab ise lennukeid ehitama

Venemaa lennundustööstus on näinud, et sanktsioonide mõju on pikaajaline – seega tuleb ise hakkama saada. Kui juunis arvati veel, et koostöö lääne lennukitootjatega võiks taastuda siis nüüd on Venemaa lennutööstus võtnud plaani 2030. aastaks toota 1036 lennukit ja lõpetada sõltuvus Boeingist ja Airbusist, teatas Rostec.

Välismaised lennukid moodustavad praegu 95% kogu Venemaa lennureisijateveost. Kodumaiste lennukite seeriatootmine Venemaal võib võtta aga kolm kuni viis aastat, ütles Venemaa asepeaminister Juri Borisov, vahendab Interfax. Vene võimud loodavad, et juba 2023. aastast alustatakse Sukhoi Superjet New lennukite tootmist täielikult kodumaistest komponentidest. Samuti on kavas ehitada Venemaal lühemate vahemaade tarbeks regionaallennukid Il-114, Baikal, L-410 ja Il 610.

Välismaiste ekspertide sõnul on aastaks 2023 toota Venemaal 1000 lennukit põhimõtteliselt võimatu

„Isegi kui nad said läänest pooljuhte ja muid olulisi komponente, oli neil ka varem väga raske toota rohkem kui käputäis reaktiivlennukeid,“ sõnas üks ekspertidest Venemaa plaanide kohta. Võrreldes uue seitsmeaastase eesmärgiga on Venemaa ja ülejäänud Nõukogude Liit kogu oma ajaloo jooksul kokku ehitanud vaid umbes 2000 suurt kommertslennukit.

Pooled Venemaa lennukitööstuses 2021. aastal kasutatavatest komponentidest ja tehnoloogiatest on seejuures pärit välisriikidest, selgub valitsuse koostatud ja Reutersi poolt nähtud dokumendist. „Me ei oota sanktsioonide leevendamist. Koostame plaanid olemasoleva karmi stsenaariumi alusel,“ teatas Rostec. Rostec usub, et Boeingi ja Airbusi lennukeid ei tarnita enam kunagi Venemaale.

Mis on Rostec, kes seda juhib ja milline on Rosteci huvi lennukite tootmises?

Rostec on Venemaa riigile kuuluv kaitsetööstuse suurettevõte, mis tegeleb kõrgtehnoloogiliste tööstustoodete arenduse, tootmise ja ekspordiga.

Rosteci juhib Putini lähikondlane ja endine kõrge kindral Sergei Tšemezov, kes on nagu Vladimir Putingi – endine KGB spioon. Tšemezov sõbrunes Putiniga Ida-Saksamaal 1980ndatel ning näeb praegust murrangut võimalusena ehitada üles tugev ja iseseisev lennundustööstus. Tšemezovist sai miljardär, kui Putin sai Venemaa presidendiks. 2007. aastal määras Putin ta Rosteci tegevjuhiks. Pandora paberite leketest selgus, et Tšemezov ja tema perekond on peitnud suurt offshore-rikkuste võrgustikku, sealhulgas 600 miljoni dollarit maksvat superjahti.

Tšemezov on ka juba alates 2014. aastast (Krimmi annekteerimine) Euroopa Liidu ja USA poolt sanktsioneeritute isikute nimekirjas. 2022. aastast kehtib tal USA külastamise keeld ning tema ja ta perekonna varad välismaal on külmutatud. Samuti konfiskeeris Hispaania 2022. aastal ühe tema 140 miljonit eurot maksva luksusjahi.

Kui Venemaa plaanid lennunduses on sama ilmekad kui korruptsioon ja ambitsioonid sõjapidamises, siis jääb üle näha vaid katastroofilist läbikukkumist “vastavalt plaanidele”. Loodame vaid, et see ei juhtu tavaliste inimeste elude hinnaga.