9 sihtkohta, mille võiksid järgmisel suvel vahele jätta

Populaarne reisijuhtide kirjastaja ja veebilehekülg Fodor’s on pärast kolmeaastast vaheaega kirjutanud taas sellest, millistesse reisisihtkohtadesse järgmisel aastal pigem mitte reisida.

Pane tähele, et see nimekiri ei ole mõeldud kriitikana sihtkohtade suhtes, vaid võimalusena mõelda turismi mõjule sellele asukohale ja vajadusele anda piirkondadele hetk aega taastumiseks – teisisõnu ka jätkusuutlik reisimine. Selles 2023. aasta “no go” loendis pole sihtkohad, mida sa peaksid oma bucket listist eemaldama, vaid hoopis kaaluma, kas nende külastamine võiks veidi oodata või tuleks kõne alla seda teha hoopis hooajavälisel ajal.

Looduskaunid piirkonnad, mis vajavad inimtegevusest taastumiseks veidi aega

1. Prantsusmaa rannik ja Calanquesi rahvuspark

Prantsusmaal on tekkinud intensiivne ranniku erosioon, mis on tingitud nendesse piirkondadesse tulvavate turistide ja sagedaste maalihete koosmõjust. Normandias asuv Étretat pidi eelmisel aastal sulgema oma reoveepuhastusjaama, kuna see ei saanud hakkama turistide vooga, mis oli kolm korda suurem kui piirkonna elanike arv.

Marseille’s otsustati Calanquesi rahvuspargis piirata külastajate arvu 400 inimesele ja võeti kasutusele broneerimissüsteem, kuna neil polnud suure rahvahulga teenindamiseks vajalikke mugavusi.

2. Tahoe järv, California

Tahoe järv on alati olnud populaarne paik, kuid pandeemia mõjul sai sellest suur siseturismivoo ohver. Paljud inimesed kolisid sellesse piirkonda kaugtööd tegema ja otsustasid võtta oma seal asuva suvila alaliseks elukohaks. See tõi kaasa liikluse suurenemise järve ääres ning muutis matkarajad ja rannad veelgi rahvarohkemaks.

Suurim murekoht on tolmu ja heitgaaside tekitatud reostuskahjustus järvele, mis on muutmas selle ikoonilist koobaltsinist värvi. Linn tegeleb probleemiga, kuidas vähendada autode arvu ümberkaudsetel teedel – seega kui otsustad Californiat külastades Tahoe järve äärde minna, siis kaalu jalgratta rentimist või tasuta shuttle-bussi kasutamist.

3. Antarktika

Võiks arvata, et Antarktika ei ole turistidest tulvil ja tegelikult on see ongi nii. Turistide arvu piiravad erinevad lepingud, kuid see tähendab paraku ka seda, et kõik külastajad peavad piirduma ühe poolsaare ühe piirkonnaga. Kuna Antarktika on kliimamuutuste suhtes üks haavatavamaid kohti, on ka see väike turistide ökojalajälg mõjutanud piirkonda, mis oli juba niigi ohus.

Antarktika poolsaar, mis on tuntud ka kui O’Higginsi maa, Tierra de San Martín, Grahami maa ja Palmeri poolsaar, on Antarktika mandriosa põhjapoolseim osa. Poolsaarel toimub ajaloo üks kiiremini kasvav keskmise temperatuuri tõus ja suur liigirikkuse langus. Sinna jõudmiseks kasutatavatest laevadest ja lennukitest eralduv must süsinik paneb lume kiiremini sulama ja muudab selle tumedamaks. Kui otsustate Antarktikasse minna, valige oma keskkonnamõjudest teadlik reisikorraldaja ja leidke viise, kuidas oma jalajälge piirata.

Turistide poolt üle ujutatud kultuurisihtkohad

4. Itaalia kõige populaarsemad paigad

Veneetsia 150 kanalist koosnev kanalivõrgustik, on linna suurim võlu ja üks põhjusi, miks turistid sellesse ujuvasse ja romantilisse paika tulevad. Kuna Veneetsia on ümbritsetud veega, on see tundlik üleujutuste ja kliimamuutuste suhtes. Piirkonna kaitseks võetakse kasutusele erinevad meetmed – näiteks ei lubata ajaloolisse keskusesse suuri kruiisilaevu ning peagi kehtestatakse ka sissepääsutasu, et piirata ühepäevareisidega kaasnevat massiturismi.

Amalfi rannik pole samuti Itaalia armastajatele võõras. Linn võttis hiljuti kõrghooajal kasutusele numbrimärkide süsteemi, et vähendada liiklusummikuid. Paaritute või paarisnumbritega inimesed saavad sõita teedel vaid teatud päevadel.

5. Cornwall, Inglismaa

Cornwall ei pruugi olla Eesti turistide jaoks kuigi tuntud piirkond, kuid selle rannad on maakonna üks parimaid vaatamisväärsusi. Cornwalli turismiametnikud hakkasid esimest korda ületurismi eest hoiatama neli aastat tagasi, kui otsustati lõpetada oma rannajoone reklaamimine ajakirjades ja veebireklaamidel. See läks isegi nii kaugele, et paluti külastajatel randadest eemale hoida.

Lisaks ülerahvastatud randadele väidavad elanikud, et piirkonnas puudub vajalik infrastruktuur, mis toetaks rahvahulka, kes piirkonda külastada soovivad. Kitsate sõiduradadega teed, piiratud parkimine on üks probleemiks, lisaks liigne saaste ja prügi. Majutusettevõtted piiravad elukalliduse säilitamiseks isegi üüride arvu, kuna lühiajaline üürimine tõstab hindu.

6. Amsterdam, Holland

Kui Amsterdami turistide arv võrdub kogu riigi elanike arvuga, on vaja strateegiat, mis tagab, et rahvahulgad ei oleks ühes piirkonnas korraga koos. Seetõttu kohandas Hollandi turismiamet oma turundusstrateegiat ja keskendus erinevate piirkondade reklaamimisele ja turistide segmenteerimisele erinevatel aastaaegadel.

Rahvahulga ja ebasündsa käitumise vähendamiseks on astutud mõningasi samme, näiteks õllejalgrataste keelamine ja Schipholi lennujaama saabuvate reisijate arvu piiramine.

Selle asemel, et olla 5 päeva ainult Amsterdamis, külasta ka teisi Hollandi piirkondi – riik on piisavalt väike, et jõuaksid avastada näiteks Alkmaari juustuturgu ja tulbiväljasid, Zaanse Schansi vabaõhumuuseumi koos traditsiooniliste tuulikutega jm.

7. Tai

Tai on kõikjal maailmas reisisõprade üks lemmiksihtkohti: igal aastal saabus pandeemiaeelsel ajal sinna ligi 40 miljonit turisti, mis aga on riigi looduslikele vaatamisväärsustele kahju teinud. Tai turismiamet loodab keskenduda väiksemale külastajate arvule ja rohkem kõrgetasemelistele reisijatele (loe: neile, kes maksavad rohkem) ning on lisanud oma ressursside kaitseks meetmeid looduse kaitseks: näiteks sulgedes rahvuspargid üheks kuuks aastas taastumiseks.

Maya lahes asuv populaarne abajas Phi Phi Leh on viimastel aastatel regulaarselt suletud turistide hordide tekitatud ökoloogilise kahju tõttu, samas kui Koh Tao saarel on hiljuti kehtestatud turismikasutustasu, mis suunatakse looduse kaitseks.

Sihtkohad, mis kannatavad veekriisi käes

8. Maui, Hawaii

Saartel ei ole alati tõhusat juurdepääsu puhtale joogiveele, mistõttu pidid Maui võimud kehtestama elanikele kohustuslikud vee kasutamise piirangud. Neid piiranguid ei jõustatud aga Lõuna- ja Kesk-Maui kuurortides, kus on mitu basseini, kastesüsteemidega muruplatsid ja golfiväljakud. Selline vee ebaühtlane jaotumine elanike ja turistide vahel on põhjustanud konflikte ja pahameelt.

9. Lõuna-Euroopa

Lõuna-Euroopa vesikond kulgeb läbi Euroopa Pürenee poolsaarest (Hispaania ja Portugali) kuni Venemaani ja vee hajutamine nendes piirkondades on suviti ülioluline. Kuna ka põhjapoolkeral võib ette tulla põudasid (nagu 2022. aastal), kuivatab see jõgesid ja aitas luua kuivi tingimusi veelgi enam lõunas, mis mõjutab 65% Euroopast.

Reini ja Doonau jõed kannatasid 2022. aastal madala veetaseme tõttu, mis mõjutas jõekruiise, kus reisijad kaebasid marsruutide hilinemise ja bussidega teatud sadamate vahel sõitmise pärast.

Teistes piirkondades – näiteks Hispaanias – on veehoidlate maht vaid 11%. Põhja-Itaalia provintsides ei ole toidu kasvatamiseks suviti piisavalt vett ja Kreeka saared püüavad leida tasakaalu põllumajanduse ja turismi veevajaduse vahel, kuna see sõltub vee impordist. Seetõttu on oluline oma reisi planeerida mitte kõige kuumemale ajale, vaid nautida väheste turistidega puhkusehetki näiteks kevadel või sügisel, mil riigid ei ole veepuudusest nii tugevalt mõjutatud.

Otsid hoopis reisiinspiratsiooni? Loe siit, kuhu järgmisel suvel kindlasti tasuks reisida.